"Seitsmes kontinent" ehk "Suur Vaikse ookeani prügilapp" – jäätmemass, millel on järjest laastavamad tagajärjed
Ühel päeval 1997. aastal teadlane Charles Moore ta naasis oma purjekaga Hawaiilt Californiasse. Sellegipoolest kuskil Vaikses ookeanis jäi ta peagi lõksu, mis näis olevat suur prügi: kottide ja rõivajäänuste rannad, õled või plastpudelimetsad, muu hulgas tekkinud materjalid tohutu saar, mille laiendus kadus silmapiiril.
Naastes oli Moore teistele uurijatele teada andnud see koht, mida tänapäeval tuntakse "seitsmendaks mandriks" või "Suureks Vaikse ookeani prügialaks", Vaikse ookeani põhjaosas asuv jäätmemass mille mõju keskkonnale avaldab üha laastavamat mõju.
Eriti kui sellel "kontinendil" on laiendus on samaväärne Hispaania omaga... seitse korda suuremaks.
Arvatakse, et 80% sellesse suurde plekki kogunenud prügist pärineb maismaalt
PLASTIKOLETIS
Seitsmes kontinent võlgneb oma asukoha Vaikse ookeani põhjaosas nn keerisvoolupunktid, st tuuled, mis pöörlevad vastassuundades, tekitades pööriseid ja meelitades seetõttu planeedi erinevatest osadest prahti.
Koletis, mis koosneb 80 000 tonni plastikut mis väljaspool klimatoloogilist küsimust eeldab peegel nii meie tavadest ja tarbimisviisidest kui ka nende negatiivsest mõjust loodusele.
"Merre visatud plastmassid lagunevad aeglaselt sisse mikroplast, mis on juba sisenenud kogu mere toiduahelasse, mis koosneb lindudest, kaladest, molluskitest või planktonist”, kasutajakonto Traveler.es Julio Barea, kes vastutab Hispaania Greenpeace'i jäätmekampaaniate eest.
«Kogu selle aja jooksul kuni lagunemiseni võivad merre jõudvad plastesemed merefaunale tõsist kahju tekitada. Praegu seda tüüpi reostus mõjutab umbes 700 liiki mereorganisme, lisaks rohkem kui miljon lindu ja kuni 100 tuhat mereimetajat kes nende jäätmemasside tagajärjel surevad,“ selgitab ta.
Kõik see, rääkimata kogusest kastetud plastikud: "See on vaid jäämäe tipp," jätkab Julio. "70% plastist on juba kogunenud merepõhja, sealhulgas planeedi kõige kaugemas kohas Mariaani süvikus."
MUUDA MEIE HARJUMUSI
Kui on vaja otsida selle suure ülemaailmse ohu päritolu, kõik vastused viitavad inimtegevusele. Arvatakse, et 80% sellesse suuresse plekki kogunenud prügist pärineb maismaalt, ülejäänud 20% pärineb ookeanil seilavatelt laevadelt.
Kui natukene süveneda, siis riikidele meeldib Hiina, Filipiinid, Indoneesia, Tai ja Vietnam toodavad rohkem prügi kokku kui ülejäänud maailm läbi rannikuäärsete puistangute või prügist ülevoolavate jõgede (näiteks Indoneesias asuv Citarumi jõgi on maailmas kõige saastatum).
Probleem, mis ei vabasta vastutust ka mujalt planeedil nagu Ameerika Ühendriigid, kus tarbitakse kuni 33,6 miljonit tonni plastikut, millest ainult 9,5% läheb ringlusse. Meie riigi puhul läheb ringlusse vaid 25% kogu plastist.
"Peab piirata plastide tarbimist , sest kõik meredes leiduvad jäätmed on tekkinud maismaal,” jätkab Julio. “See on ka vajalik ära kasuta ega ostke äraviskavaid tooteid sunniviisiliselt, panusta asjade eluea pikendamisele ja kõige parandamisele, mis võimalik. Taaskasutage, täitke ja paluge valitsustel naasta korduvkasutatavate pakendite juurde ja edendada süsteemi tagasi ja tagasi.
Uued harjumused, mida peame oma kodudes kasvatama, eriti kui kliimamuutused ohustavad kõiki planeedi riike ja Seitsmenda kontinendi “hävitamine” ei ole erinevatele algatustele vaatamata kerge ülesanne.
Üks neist, mille pakkus välja 2008. aastal Keskkonnapuhastuse koalitsioon (Keskkonna puhastamise koalitsioon), millele tugines laevastik, mille eesmärk on puhastada Vaikse ookeani põhjaosa jäätmetest. Nendest protsessidest aga ei piisa, kui tarbimistsüklid päevast päeva korrutuvad.
SEITSMES MANDER EI OLE ÜKSI
Kuigi paljud eksperdid ikka ei nõustu nende kogu ulatuses , kuna seda pole nii lihtne arvutada, kinnitavad organisatsioonid nagu Greenpeace, et selle pikkus on suurem kui Ameerika Ühendriikide Texase osariigi oma. ajakiri Nature määrab selle läbimõõduks 1,6 miljonit ruutkilomeetrit (kolm korda suurem kui Prantsusmaal).
Nii vaikse kui ka laastava ökosüsteemi nurgakivi, mis leiab planeedi erinevatest ookeanipunktidest teisi "mandreid": pärast esimest avastust Vaikse ookeani põhjaosas 1997. veel üks prügimass avastati Atlandi ookeani põhjaosas 2009. aastal, India ookeanis 2010. aastal, Vaikse ookeani lõunaosas 2011. aastal. (põhjustatud eelkõige sel aastal Jaapanis tsunami jäetud jäljest), või viimane, Atlandi ookeani lõunaosas, leitud 2017. aastal.
Ja kuigi ookeanidel on suurem kalduvus seda tüüpi mandreid moodustada, ka mered nagu Kariibi meri või Vahemeri sisaldavad suuri prügimassi , kuigi need on rohkem hajutatud. Meie riigi puhul Gibraltari väinas asuvat Algecirase piirkonda peetakse Euroopa ühe suurima merepuistangu läveks.
Nähtus, millele tuleks lisada uus rinne: plastiku tarbimine läbi maskide ja kinnaste pandeemia ajal on muutunud juba uueks vaenlaseks, keda võita. "Kindad ja maskid on juba avastatud randades, rannikul ja meres lebamas," ütleb Julio.
"Ettearvatavalt, lähikuudel näeme, kuidas need elemendid plastesemete pika nimekirjaga liituvad mida me tavaliselt ookeanides leiame." ämblikuvõrgud, mis sünnivad mitte ainult suurtelt ettevõtetelt, vaid ka meie igapäevaselt ja mentaliteedilt.
Meie teadlikkusest, et teha kindlaks, kuidas väike tegevus võib põhjustada laastavaid tagajärgi, mis loomulikult mõjutavad meie tervist ka mitmel muul viisil: "Ärme unustage, et lõppude lõpuks, Paljud meie harjumustest mõjutatud liigid tarbivad meie keha läbivad inimesed,“ järeldab Julio.