Arhitektuurne puhkeala Hellåga, Sjonafjordi kõrval.
Teame, et Norras on a loodus suurejooneline mis aga ei vaja kunstlikkust, on Põhjamaa nii hea võõrustaja, et on tahtnud välja mõelda terviklikumaid reisielamusi neile, kes otsustavad rooli istuda ja minna avastama põhja-, kesk- ja läänealasid.
Selleks on ta välja töötanud panoraammarsruute, täpsemalt 18, milles loodus, arhitektuur ja Norra disain ühinevad. Arhitektuurielemendid, mis on integreeritud ja need sobivad nagu valatult maastikul, olgu see siis rannik, mägi või saar.
Kokku 1850 kilomeetrit hõlmav projekt on arendatud ligi kahe aastakümne jooksul ning hõlmab puhkealade, parklate ja panoraamvaatepunktid, mille on kujundanud paljud parimad Norra arhitektid ja disainerid, nagu Snøhetta, Reiulf Ramstad Arkitekter, Jensen & Skodvin ja Carl-Viggo Hølmebakk.
Allpool näitame teile nelja nendest südamest peatuvatest marsruutidest, et anda teile aimu, kui uskumatult ilus ja arhitektuurne Norra on.
Metallplatvormi seisukohalt on Trollstigeni tee eriti käänuline.
TROLLSTIGEN
Sellel panoraammarsruudil, mis lookleb Sogge brust Langvatneti (või vastupidi), on suurepärased vaatepunktid, nagu Ørnesvingen (ja selle integreeritud kosed) või tee kohal hõljuv metallplatvorm mis annab marsruudile oma nime: Trollstigen ehk trollide redel.
Tee ääres tasub peatuda ka vaateplatvormil, mis asub aadressil Flydalsjuveti fjordi kuru. Selle pankade pakutav perspektiiv hõlmab Laushorneti (1502 massilist) ja Eidshorneti (1629 massilist) piike.
Need, kes soovivad oma auto mõneks ajaks seisma jätta, saavad sõita Geirangerfjordi praamiga, mis Purjetage läbi maailma kuulsaima fjordi, Geirangerfjordi, kuulutati maailmapärandiks. Veel üks tasu? Võimalus olla lummatud Dei Sju Systre, Friareni ja Brudesløreti kuulsate jugade vee langemisest.
Trollstigen (Norra): trollide trepp
HELGELANDSKYSTEN
Sellel marsruudil (pikim Norras oma 433 kilomeetriga) algusest (Holm) finišini (Godøystraumen) ja ümbersõiduga Torghattenisse sõitmine sunnib teid veetma mitu päeva, et külastada üht metsikumat piirkonda. riik. Maanteematk täis lõpmatuid teid paralleelselt merega ja kus peate saarelt saarele hüppamiseks sõitma mitme praamiga või autoga.
Teel üllatavad teid selle algsed puhkealad (sealhulgas disain avalik vannituba) ja ainulaadne looduslik auk, mis ületab Torghatteni mägi; ka Vega saarestik, 6500 saart, riffi ja laidu, kus saate seda avastada kalurite ja põllumeeste traditsiooniline eluviis mille jaoks UNESCO on selle kandnud inimkonna loodus- ja kultuuripärandi nimekirja.
Selle marsruudi teevad eriliseks kolm eripära: see läbib polaarjoone 66. põhjalaiuskraadil, jõuab teisele poole maailma suurimat loodete keerist ja on võimalik nautida kesköö päikeseshow, see, mis ei looju kunagi täielikult ja see värvib nii taeva kui ka maa punaseks, oranžiks ja kollaseks.
Helgelandskysteni marsruudil hüppa saarelt saarele, üle sildade, praamiga või kajakiga.
AURLANDSFJELLT
47 kilomeetrit eraldab Aurlandsvangenit Lærdalsøyrist, lühike marsruut (mille mõned lõigud on talvel suletud), mis sisaldab üks äratuntavamaid vaatepunkte Norras, Stegasteini oma, asub Aurlandi fjordis, mis on üks suurimaid Põhjamaade läänerannikul.
Arhitektid Todd Saunders ja Tommie Wilhelmsem töötasid välja konsoolse puitkonstruktsiooniga sild, mis on kõverdunud otsast järsakuks, mis segab loodust väga vähe, mõttega, et sellest saaks vabaõhuruum, mis on avatud inimestele üle kogu maailma, mistõttu nad nimetasid seda 640 meetrit Aurlandist kõrgemal ja 20 120 kilomeetrit Tokyost.
Sellel mägimaastikul on ka püsipaigaldus DEN, Ameerika kunstnik Mark Dion. Kontseptuaalne teos – jääkmaterjali mäel puhkav karu – asub Vedahaugane’i linnas maa-aluse tunneli lõpus.
Stegasteini vaatepunkt, mis asub Aurlandi fjordil, on suur sild, mis lõpeb järsakuga.
ATLANTERHAVSVEGEN
Atlandi tee (autoreis, mida sageli nimetatakse maailma kõige ilusamaks), ületada fjordi suu ja hüpata üle riffide ja laidude vahel tänu oma kaheksale sillale.
Kårvågist Budini, Need paar 36 kilomeetrit lähevad kaugele: see on nagu sõit läbi ideaalselt disainitud ja tasakaalustatud võidusõiduringi, ainult taamal on mäed, ookean, kalurikülad...
See 1989. aastal avatud transporditee – kalatööstusele ja Averøy saare elanikele hädavajalik – sai nime 2005. aastal. Sajandi Norra ehitus.
Atlandi tee lookleb tehniliselt ja elegantselt riffide ja laidude vahel.