Kui me kõnnime teed, mis lähevad Mývatni järve ümbrusse, täheldame, et asustuskeskusi pole peaaegu üldse ja suured ebakorrapärased põllud näivad olevat kaetud autentsed tahkunud laavamered, kraatrid, fumarolid ja muud elemendid, mis ei jäta ruumi kahtlusteks intensiivne geotermiline aktiivsus kellele see ala kuulub.
Viimastel aastatuhandel laava poolt mitu korda lamendatud piirkond on islandlastele tuntud kui väga ohtlik koht oma elude lahendamiseks. Elu aga käib ümberringi Mývatni, suuruselt viienda järve veed Island ja peamine turismimagnet riigi põhjaosas.
mõned julged nad on rajanud sinna talud, restoranid ja hotellid, samas kui taimestik ja loomastik õitsevad mõnes piirkonnas maad, mis teevad pursete vahel pausi kümnest vulkaanist, mis otsivad oma hävingut iga teatud arvu sajandite tagant.
uuri seda põnev koht Islandil see on hädavajalik kogemus. Selleks vajame paar päeva, sest kuigi vahemaad erinevate huvipunktide vahel on väga lühikesed, igaüks neist on nii erinev ja muljetavaldav, et seda tasub nautida kogu rahu maailmas.
Leirhnjúkuri laavaväli.
KÕNNI ÜLE LAAVAVÄLJA
Võib-olla pole Mývatnis autentsemat kohta kui Leirhnjúkuri laavaväli. Siin saame meie, reisijad kõndida tohutul tahkunud laavaväljal, mille moodustasid nn Krafla tulekahjud. Aastal 1975 ja üheksa aastat tulejõed ei lakanud valgumist läbi lugematute lõhede, mis sellel maal avanesid. Võrdluseta laastamismäng.
Märgitud radade võrgustik juhatab meid avastama vulkaanitorud, fumaroolid, värvilised sulfiidide ja samblaga kaetud kivimid – see väärtuslik raviomadustega Islandi sammal – Vaateid metsikutele ja mahajäetud maadele, ja lugematu arv väikeseid polümorfseid kraatreid.
Viti kraater.
VITI KRAATER JA MÝVATNI TERMAALVANNID
Parklast, kust pääseb Leirhnjúkuri geotermilisele alale, on vähem kui viieminutilise jalutuskäigu kaugusel Viti kraater, islandi sõna, mis tähendab "põrgu". Sellegipoolest see pääs allmaailma on palju ilusam sellest, mida erinevad religioonid meile tavaliselt näitavad.
Ja see on see Viti kraatri põhjas on tuhasinine laguun, mida saab imetleda erinevatest punktidest pärast a rada, mis piirneb kraatriga. Mõned julged otsustavad kallakust alla minna, et proovida puuduta seda hüpnotiseerivat vett, aga tõde on see, et see on keelatud Islandi ametivõimude poolt.
Kuhu me saame sukelduda, on Mývatni termide kaunid ja terapeutilised veed. Siit leiame rea basseine mineraalide rikas türkiissinine vesi ja umbes 36-40 kraadi juures. Ideaalne koht lõõgastumiseks ja mõnda aega nautides hingematvad vaated.
Hverfelli kraater.
HVERFELL, ISLANDI SUURIM KRAATER
Paljude Mývatni ümbritsevatelt tasandikelt välja ulatuvate kraatrite hulgas Hverfell on kõige muljetavaldavam. Seda on näha mitme kilomeetri kauguselt, Tõuseb maa kohal nagu hiiglaslik hall seen, selle kivi- ja tuhakihiga, mis tundub sinna aegade algusest peale paigaldatud. Sellegipoolest see kraater tekkis 2500 aastat tagasi, ja oma 400 meetri kõrguse ja ühe kilomeetri läbimõõduga on suurim Island.
Parklast algab rada, mis viib meid umbes 20-minutilise pideva tõusuga kohale kraatrit ümbritsev seljandik. Kogu selle perimeetri ümber käimine – midagi, mida saab teha umbes 45 minutiga – annab meile hea hulk erinevaid panoraame.
Dimmuborgiri laavalinn.
DIMMUBORGIR, LAAVALINN JA YULE LADSIDE KODU
Üks neist suurepärastest piltidest, mida saab nautida Hverfelli kraatri tipust, on see laavalinn Dimmuborgir. Tegelikult, kuigi mõlemat kohta ühendab maantee, on see palju huvitavam kõndige mööda dramaatilist ja kõledat tasandikku mis neid lahutab. See on nagu kõndimine läbi J. R. R. Tolkieni Mordori oma näidendis "Sõrmuste isand".
Dimmuborgir on iidne laavaväli tekkis umbes 2300 aastat tagasi tohutult Vulkaaniline plahvatus.
Külastajaid viivad mitmed suurepäraselt tähistatud rajad läbi arktiliste kaskedega pikitud laavalinna ja muud Islandi vulkaaniliste piirkondade tüüpilised põõsad.
Siin-seal nad ilmuvad magma lossid, kujunditega, mis ulatuvad võlvidest kirikuteni, läbi koobaste, kellatornide ja maagiliste olendite majad, nagu Yule Lads.
Yule Lads on Islandi rahvaversioon jõuluvanast. See räägib trollide abielu 13 vallatust järglasest. Alates 12. detsembrist kuni jõuluhommikuni nad lahkuvad oma koopast ükshaaval, et teha oma vempe ja jäta kingitused Islandi lastele.
Hofdi salu.
HOFDI, ROHELINE OAAS
Vähem kui viie minuti autosõidu kaugusel hallist Dimmuborgirist naasevad värvid Mývatni lõuendile tänu Hofdi salu. See laavaväljade vaheline puudeoaas on ideaalne koht rahulikuks suviseks jalutuskäiguks ja vaatenurki nautides et järvel ja kraatrites ära anda rajad, mis lähevad metsa.
Inimesed ütlevad seda Hofdi sai alguse tänu paari armukese initsiatiivile kes siia elama asusid. Nemad olidki need nad istutasid puid aastakümneid luua see kaunis ruum Mývatni vetega.
Täna on a suure ökoloogilise väärtusega koht, kalade, lindude, puude, põõsastega ja kuidas saakski siinkandis teisiti olla, veest väljuvad vulkaanilised sambad.
Skútustadiri pseudokraatrid.
SKÚTUSTADIRI PSEUDOKRAATRID
Hofdis on lõunapoolsetest vaatepunktidest näha omamoodi rohelise rohuga kaetud kraatrivälja. Nad on Skútustadiri pseudokraadid. Neid ei moodustanud tegelik laavapurse, vaid selle asemel need tekkisid auruplahvatuse tagajärjel.
Pursetest tekkinud laava voolas läbi maa sisemuse, Mývatni vee soojendamine ja suures koguses auru kondenseerimine väga kõrgetel temperatuuridel. Lõpuks otsis see aur võimalust õue minna, tekitades plahvatusi mis avas maa sisse augud. Need augud on pseudokraadid, mida saab uurida mööda lühikest ringteed. Mõned metallist trepid ronida mõne neist tippu, pakkudes kaunid vaated piirkonnale.
Námafjall fumarooli põld.
NÁMAFJALLI FUMAROLI VÄLJA
Värviline ja lõhnav on kogemus ringkäik Námafjalli fumarooliväljal. Marsile astumise tundega astume läbi märgistatud tee, mis viib meid läbi väävlirikka ja suitseva maa, kus mädamunade lõhn on intensiivne, kuid ei kahanda mitmevärviliste kivide ilu –väävli ja muude keemiliste elementide mõju tõttu – ning basseinid keeva veega.
Parim panoraam saadakse väikese Námafjalli mäe tipp, kuhu pääseb lihtsa jalutuskäiguga.
Grjótagjá koobas.
TÜK TROONIDE MÄNGU
Soojem on vesi looduslikus basseinis, mis on tekkinud basseinis Grjótagjá väikese ja kitsa koopa sisemus. Selle värvid tunduvad ebareaalsed ja võib-olla see oligi meelitas legendaarse HBO sarja produtsente Troonide mäng kui nad otsisid ideaalset asukohta, et lahendada kogu noore Jon Snow ja Ygritte vaheline kirg.
Grjótagja koobas sai 5. peatüki peategelane kolmandast hooajast sarjast ja tänapäeval külastavad seda paljud selle jälgijad. Ja just siis uurime Mývatni järve piirkonda me mõtleme, kas oleme sees reaalne maailm või kujuteldav koht.