Xela Arias
Ühes intervjuus Pascal Quignard Ta mõistis, et Hiinas Chuang-Tse hauakambri külastamisel oli teda kõige sügavamalt iseloomustanud see, kuidas sellest kohast oli saanud "nii Chuang-Tse" koht; ürgne ja alistamatu džungel, kus tuksis hiina poeedi vaim . Sama juhtub siis, kui külastatakse Yorkshire'i, sündmuskohta vaevlevad kõrgused , need järsud kaljud ja mudased rajad, kus taevas ei paku varju ja kus tuul nõuab, et kustutaks kõik jäljed peale Emily Brontë romaani tegelaste Catherine'i ja Heathcliffi jälgede.
aasta luuletustes Xela Arias , mitmekülgne kunstnik, kes on austatud Galicia kirjade päev , võidab linna ja mere, eriti Vigo. "Denuncia do Equilibrio [1986, Losada Diéguezi auhinna finalist] on esimene Hispaanias kirjutatud urbanistlik luulekogu", kinnitab luuletaja. Marga do Val (Vigo, 1964), Xela Ariasega samast põlvkonnast.
Vigo ja meri
Meri, tänavad, puude lehed, hobused, taevas põimuvad mõnedes alistamatutes värssides, mille eesmärk on väänata galeegi keelt, luues uue süntaksi, mis on hümn vabadusele . "On loogiline, et ta katsetas keelt, mängis grammatikaga ja lõhkus värsse: keel ei hõlmanud naisi , Xelas püütakse need tühjad kohad eluga täita; need pausid tema värssides on täis igapäevast võitlust ja sümboliseerivad naiste võitlust ruumi pärast,” selgitab Do Val.
Vahetult pärast sündi Lugos 1962. Arias kolis perega Vigosse , kus ta elas kuni oma surmani 41-aastaselt. «Selles linnas elades ei saa meri mitte meeldida, sest see ei saa jääda märkamatuks. Xela käis vist Parra nudistide rannas, kus me kõik käisime . Xulio Gil (matemaatik, fotograaf ja tema elukaaslane) kujutas teda kaunite piltide vahel kivide vahel,” räägib Do Val.
See sümbioos vee ja tänava vahel lööb salmides nagu:
- Auga do mar, kui ma lämbun
- Need on tänavate harud, mis ületavad linnu.
Noias sündinud luuletaja ja ajakirjanik, Ana Romani , pidage meeles, et tõenäoliselt oli ka Xela usin Cangas do Morrazo.
Xerais väljaanded
"Dario igapäevane"
"Dario igapäevane"
"Linn on söönud merd, nagu on juhtunud piirkonnas Bouzas . Kuid 50 aastat tagasi voolas meri üle linna. 50 aastat tagasi olid Vigo kesklinnas lehmad ja 80ndatel oli öösiti tunne, et merel ja linnal pole vahet. . Minu jaoks on Xela neil ristteel,“ kinnitab Do Mar, kes langes Alma pubis (Rúa Roboadores, 4) kokku Xelaga 1982. aastal. „Muusika oli teistsugune, elav, uus laine, etniline…“, kirjeldab ta. 1996. aastal kohtusid nad luuletajate kongressil Garcia Barboni keskus , Vigo teater. „Ta rääkis mulle, et kirjutab emadusest; nimelt Dario Daily , aimas ta selle raamatuga ette praegust nägemust emadusest, kus see sobib kokku feminismiga,” lisab Do Val.
Triivimine läbi linnade asfaldi, mis otsisid ennast, nagu Vigo 80ndatel , oli Xela Ariase jaoks elu otsus. "80ndatel oli öösel väljas käimine jõhker, Vigo kasvas kaootiliselt ja selle laienemise käigus leidsid naised viisi, kuidas ennast otsida ja oma identiteeti uuesti kinnitada . Vigo otsis end oma üksinduses üles, täpselt nagu Marga iseendaga,” räägib Do Mar.
See põgenemine, mida Xela kaitseb, on olemas teie kadumispunkt meres , aga ka juhuslikel kohtumistel tänavatel. Oma värssides kaitses ta seda vaba ekslemist läbi kosmose, midagi rasket, mis on tingitud covid piirangutest; Autor rääkis ka lämbumisest, mille põhjustas ta maja lukustamise. Arias mässas kodu vastu, kui sellest saab puur, kuhu me end lukustame.
- Ja kõik - olen kindel - nad kõnnivad
- Mina olin see, kellel oli võti
- kuldne lekete eest! (kas kõik on kohutav?)
- anna mulle andeks-tunnista mind ära-ma kaotasin end jälle ära...
- ja see kaotus oli hallutsinatsioon lõtv reaalsusega (...)
Vigo meri kui kadumine
- (...)
- võta mind peale
- Vean kihla, et karjun öösel
- Se che falo non collo no quadrilateralo da habitacion Saio
- Minevik või päike xunguín fios nebulas onte poolt
- Oleme tundide bordellid, mis on-sen-päike- tänavad Sisemine nägemus hajutatud elanikele Alandavad meeled-ära- sisemus nos
- Xunguir fios udukogud foi öelda
- Kaebus – majutuse jääk (...)
Teie hääl on täna nendes tingimustes nii vajalik, täna, et on nii vaja tunda end tänavatel võidtuna . Linn, mida Xela Arias kaitses, ei olnud aga see linn dehumaniseerib meid ja muudab meid masinateks , aga vaba rännaku linn, juhuste linn:
- Või kulutab su auto kilomeetreid asfalti
- tahtma] Ata che tremeren os pés ja käed nagu karburaator
- jätkuv.
Tema teises raamatus Tigres coma cabalos (1990), mis ühendab peamiselt fotosid Xulio Gili tehtud aktid , hobune traav, Hiina horoskoop ja mittevastavuse sümbol, millega pääseda tavade ja rutiini eest. Xela Arias põlgas rahvahulka, kes järgis pimesi konventsioone, ta panustas tegutsema instinkti järgi . Lennule pühendumises olid tema poeetika üheks sümboliks loomad ja eriti hobune, kellele ta omistab peaaegu maagilise iseloomu:
- -põgenenud hobused -
- nad olid põgenenud hobused pola praia
- hobused / põgenenud / polas praias / da cidade
Meelte abil elule lähenemine oli Arias, ka tõlkija ja toimetaja, pidev. „Ta kaitses keskkonnaga suhtlemist alati kätega; sisse Tiigrid kui hobused , viited puudutusele on püsivad”, selgitab Do Mar. See sünesteetiline kadents toitub alliteratsioonidest ja kordustest.
- Murdke sõrmi ihaldame ja mäletame, et naeru taga on farrapos dun tempomal
- läbimõeldud?
- (...)
- Kuid mu sõrmed kleepuvad kindlale alale
“Xela Arias oli väga südamlik naine, kellele meeldis kõike oma kätega teha: ta maalis sõna. Ja see oli palju kätlemist ja kallistustesse sulamist ”, lisab luuletaja Marga Do Mar.
Luuletaja Ana Romaní, sündinud 1962. aastal, samal aastal kui Xela, langes põhjendustes ja ajakirjades kokku Aariaga , nagu raamatus-cedé daquelas, kes laulavad (1997), kus Xela Arias kirjutas kes mõistab , pühendatud Rosalia de Castrole. "Xelas on soov vabaduse ja iseseisvuse järele, tema looming on nonkonformistlik, õõnestav . Tema osalusfuugas koonduvad kõik kollektiivsed instrumendid muusikalises mõttes: ta valib end alati väljapoole, lüüasaanutega. Galicia keel oli tema jaoks äärmiselt oluline ja ta kaitses seda salmidega, nagu Falamos antigas linguas, kus identiteedi osana on keele ja naha identifitseerimine..
„Keel on Xelas põhiline, mis väänab seda ja viib selle piiridesse. Luuletaja teeb oma seisukoha selgeks, kui ütleb "Kirjutan galicia keeles, sest olen siin ja logo järgi kuulub Galicia endiselt lüüasaanud aastatesse ", täpsustab Ana Romaní.