Gröönimaa jää rekordajaga tühjaks

Anonim

2019 on Gröönimaa halvim sulamisaasta.

2019, Gröönimaa halvim sulamisaasta.

29. juulil olid Maa ressursid otsas . Alates 1970. aastast meie planeedi ressursse uurinud globaalse jalajälje võrgustiku nn Overshoot Day on saanud reaalsuseks.

Kuid tagajärjed on hakanud ilmnema juba pikka aega. Sel suvel saavutas Californias asuv Surmaorus 54,4 kraadi Celsiuse, mis on põhjustanud ajaloo kõige hullemad tulekahjud. Arktikas** on sulamine enam kui ilmne**, osutasid sellele NASA radarid, mis on seda registreerinud alates 2000. aastast.

Ajakiri Kommunikatsioon Maa ja keskkond lisab selle kinnitamiseks veel ühe teabe. Tema uurimiste kohaselt ekstraheeriti pärast satelliitide GRACE ja GRACE-FO kosmosemissioonid, 2019. aasta oli Gröönimaa jääkaotuse jaoks enneolematu aasta . Ainuüksi juulis registreeriti langus 223 gigatonni.

Võrreldes 2019. aasta koguarvuga on see üsna üllatav. Kuid tervikuna on see juba olnud katastroofiline aasta, sest** Gröönimaa jäämassi kadu oli 532 gigatonni**, mis on 15% rohkem kui 2012. aastal. Kummalisel kombel muudab see arv ümber perioodidel registreeritud väiksema kadu trendi. 2017-2018, millal see oli ainult 100 GT aastas.

Põhjuseks näib olevat tavapärasest kaks jahedamat suve ning sügis-talvise lumesaju hulk. 2019. aastal muutusid need ilmastikutingimused aga vastupidiseks, luues vastupidise kliima: sooja kesklaiuskraadi õhumassi edasiliikumine Gröönimaa loodeosa suunas st vähem lund ja rohkem soojust.

20. augustil** avaldatud raporti kohaselt on Gröönimaa sulamine aastatel 2003–2016 olnud üks suurimaid meretaseme tõusule kaasaaitajaid**. Gröönimaa annab tavaliselt 0,73 mm aastas ligikaudu 3,5 mm suurusest keskmisest kasvust aastatel 2005–2017. Kasv ainuüksi eelmise aastaga võrreldes oleks võrdne 1,5 mm-ga aastas.

Põhjus? Seda võib seletada mitme teguriga, üks neist on teadlaste jaoks süsinikuheite lakkamatu suurenemine atmosfääri. Tegelikult, nagu BBC nendib, võib Gröönimaa 2100. aastaks "sulada", kui suundumus nii jätkub.

See tähendaks, et see mõjutaks 25 miljonit inimest. Lühiajalises perspektiivis oleks kõige tõhusam lahendus jääda globaalse soojenemise tagasipööramiseks seatud CO2 piiridesse. Kas see on võimalik?

Loe rohkem